Püsivmagnetmootori mõõtmete määramine – kuidas määratleda pöördemomenti, kiirust, võimsust ja töötsüklit

Püsivmagnetmootori mõõtmete määramine – kuidas määratleda pöördemomenti, kiirust, võimsust ja töötsüklit

Õige püsivmagnetmootori valik algab sellest, et mõista, mida teie seade tegelikult vajab. Mootor, mille nimivõimsus on õige, võib ikkagi raskusi tunda käivitumisel, pideva töö ajal ülekuumeneda või teatud kiirustel piisavat pöördemomenti ei tagada.

Püsivmagnetmootori õigeks mõõdistamiseks tuleb määrata neli peamist nõuet: pidev ja tipupöördemoment, töökiiruse vahemik, mehaaniline võimsus ja töötsükkel. Seejärel võrreldakse neid nõudeid mootori tegeliku jõudluse ja tööpiirangutega.

Seadmete tootjatele, inseneridele ja tehnilistele ostjatele aitab see lähenemisviis vältida vale mootori valikut ning muudab arutelud tarnijatega tulemuslikumaks.

See juhend selgitab, millist teavet koguda, kuidas hinnata olulisi tehnilisi andmeid ja mida kontrollida enne püsivoolukindla magnetiga sünkroonmootori (PMSM) valimist.

1. Millist teavet vajate püsivoolukindla magnetmootori suuruse määramiseks?

Enne mootori valimist tuleb kindlaks teha, millist koormust see liigutab, kui kiiresti seade peab töötama ja kuidas muutuvad töötingimused ajas. Need andmed määravad mootori tegelikud töötingimused.

1.1 Koormuse tüübi ja töötingimuste tuvastamine

Mitte kõik seadmed ei koorma mootorit ühesuguselt.

Konveier nõuab tavaliselt suhteliselt stabiilset pöördemomenti normaaltöörežiimis, kuigi täiskoormaga käivitumiseks võib olla vaja lisapöördemomenti. Tsentrifugaalventilaator või -pump nõuab üldiselt rohkem pöördemomenti, kui kiirus kasvab. Seadmed, mis korduvalt kiirenevad, peatuvad või muudavad koormust, nõuavad mootorit, mis suudab neid muutusi taluda.

Esimene küsimus on, kas koormus jääb töö ajal stabiilseks või muutub oluliselt.

Kui seade töötab peaaegu pideva koormusega, siis pidev pöördemoment ja töökäigu kiirus on peamised lähtepunktid. Kui koormus muutub sageli, tuleb lisaks tuvastada ka kõrgeim koormus, selle kestus ja esinemissagedus.

See eristus aitab kindlaks teha, kas mootori pidev võimsus on piisav või kas on vaja täiendavat tipp-pöördemomendi võimet.

1.2 Määrake koormus mootori teljel

Seadmele vajalik pöördemoment ei ole alati sama mis mootorilt otseselt nõutav pöördemoment.

Näiteks vähendab käigukast kiirust, samas kui selle väljundis saadaval olev pöördemoment suureneb. Seega võib mootoril olla vaja teha väiksemat pöördemomenti kui juhitaval seadmel, kuid ta peab töötama kõrgemal kiirusel.

Vaatleme rakendust, kus käigukasti väljundis on vaja 100 Nm. Kui käigukasti ülekandearv on 5:1 ja kasutegur 90%, siis mootoril on stabiilses töös vaja umbes 22,2 Nm.

Siiski ei sisalda see hinnang täiendavat pöördemomenti, mida on vaja kiirendamiseks.

Spetsifikatsioonide koostamisel kinnitage, kas pöördemoment ja kiirus viitavad mootori teljele või juhitavale seadmele. Kirjutage üles ka käigukasti tõstmisvõime ja edastuse efektiivsus.

Otsejuhtimissüsteemide puhul peab mootor tagama nõutava koormusmomendi ilma käigukasti tõstmiseta.

Kirjutage üles nõutav töörežiim

Mootori töörežiim kirjeldab seda, mis toimub tavapärasel töötsükli ajal.

Nõutav teave	Mida salvestada
Koormuse tüüp	Püsiv, muutuv või korduv koormus
Tavapärane pöördemoment	Tavapärase töö ajal nõutav pöördemoment
Peak tork	Kõrgeim koormus ja selle kestus
Kiirusvahemik	Miinimum-, tavapärane ja maksimaalne pöörlemiskiirus
Käivitusetingimused	Käivituskoormuse ja kiirendusaja alustamine
Töötsükkel	Käiguaeg, pausiaeg ja käivitused tunnis
Käigukast	Otseühendus või käigukasti paigutus
Keskkond	Temperatuur, jahutus ja paigaldustingimused

Olemasoleva seadistuse puhul saab kasulikku teavet pakkuda mootorite nimisildid, töölogid ja mõõdetud koormusandmed.

Uue seadistuse puhul tuleb kasutada mehaaniliste disaininõuete andmeid ja selgelt tuvastada kõik hinnanguliselt määratud väärtused.

Mida täpsemalt need tingimused on määratletud, seda lihtsamaks muutub sobiva mootori valimine ilma tarbetu üleliialdamiseta.

2. Nõutava mootoripöördemomendi määramine

Pöördemoment kirjeldab mootori tekitatavat pöörlevat jõudu, millega liigutatakse või juhitakse seadet. See on eriti oluline siis, kui seade käivitub koormaga, töötab madalal kiirusel või kogeb äkki koormuse tõusu.

Mootori suuruse määramisel tuleb eristada normaalsetes töötingimustes vajalikku pöördemomenti ja ajutiselt vajalikku täiendavat pöördemomenti.

2.1 Pideva koormusmomeni arvutamine

Pidev moment on pöördjõud, mida mootor suudab säilitada määratletud töötingimustes ilma ületamata lubatud temperatuuripiire.

Praktilise valiku tegemiseks alustage sellest, et määrake, kui palju momenti seade vajab tavapärasel tööl.

Kui olemasolev mootor annab umbes 25 Nm momenti tavapärase koormuse all, annab see kasuliku algse viite uue mootori valimiseks. Siiski tuleb ikka kinnitada, kas olemasolev mootor on õigesti suurusega ja kas selle töötingimused vastavad uuele paigaldusele.

Uue seadme puhul saab pidevat momenti hinnata mehaaniliste koormuste arvutustest või teadaolevast võlli võimsusest ja pöördenumbrist.

Oluline otsus on, kas kandidaatmootor suudab nõutud momenti pidevalt anda soovitud kiirusel.

Ärge eeldage, et mootori reklaamitud maksimaalne moment esindab tema pidevat võimet.

2.2 Arvestage käivitus- ja kiirendusmomenti

Käivitumine ja kiirendamine võivad nõuda rohkem pöördemomenti kui tavapärane töö.

Mootor peab ületama olemasoleva mehaanilise koormuse ning samaaegselt kiirendama pöörlevaid komponente. Seadmed, millel on raskeid pöörlevaid osi või lühikesed kiirendusajad, võivad vajada olulist lisapöördemomenti.

Näiteks võib masin, mis jõuab töökiirusele 20 sekundiga, mootorile esitada teistsuguse käivituskoormuse kui sama masin, mis kiirendab 3 sekundiga.

See erinevus sõltub mootori ja juhitava seadme ühiskogupõhjustatud inertsist. Inerts kirjeldab, kui tugevalt pöörlevad osad takistavad kiiruse muutumist.

Mootori spetsifitseerimisel andke teada oodatav käivituskoormus, soovitud kiirendusaja pikkus ja suurte pöörlevate komponentide kohta andmed.

Kui need üksikasjad on ebakindlad, paluge pigem kiirenduspöördemomendi hindamist, mitte eeldage, et tavapärane tööpöördemoment on piisav.

2.3 Pidevpöördemomendi ja tipp-pöördemomendi eristamine

Pidevpöördemoment ja tipp-pöördemoment täidavad erinevaid ülesandeid.

Nõudmistele	Pidevpöördemoment	Peak tork
Eesmärk	Pidev töörežiim	Käivitus- või ajutine ülekoormus
Aeg	Pidev töö nimivõimsusel allpool	Piiratud aeg
Peamine mure	Pikaajaline temperatuuri tõus	Maksimaalne pöördemoment ja lubatud ülekoormuse kestus
Valiku kontroll	Vastab pidevatele koormustele	Vastab ajutistele koormustele nõutaval kiirusel

Eeldame, et rakendus vajab tavaliselt 30 Nm, kuid mõnikord vajab paari sekundi jooksul 50 Nm.

Mootor peab suutma tavalist koormust pidevalt taluda ning oskama anda ajutiselt 50 Nm ilma oma lubatud tööpiirangute ületamiseta.

Mootor, mille tipptork on 50 Nm, ei ole automaatselt sobiv. Samuti tuleb kontrollida, kui kaua mootor suudab seda võimsust säilitada ja kas juhtseade suudab tarnida vajalikku voolu.

Praktiline reegel on sobitada pidev tork pidevale koormusele ja tipp-tork kõrgematele ajutistele koormustele. Mõlemat tuleb kontrollida nõutaval töökiirusel.

3. Kuidas määrata mootori kiirust ja tööpiirkonda

Mootori kiirust väljendatakse tavaliselt pöördeid minutis ehk RPM-is. See näitab, mitu täispööret rõngas teeb ühes minutis.

Täpseima dimensioneerimise saavutamiseks peaksid insenerid määrama kogu nõutava kiirusevahemiku, mitte ainult tavapärast töökiirust.

3.1 Määrake nimikiirus, miinimumkiirus ja maksimumkiirus

Mootori valikul on eriti kasulikud kolm kiiruseväärtust.

Nimikiirus on kiirus, mis vastab tootja määratletud nimetingimustele. Tavapärane töökiirus on kiirus, mida seade kõige sagedamini kasutab.

Minimaalne ja maksimaalne kiirus kirjeldavad täielikku vahemikku, mille jooksul seade peab töötama.

Näiteks võib masin tavapäraselt töötada 1500 p/min kiirusel, kuid vajada ajuti tööd kiirustel 500–2500 p/min.

Mootor, mis on loodud peamiselt 1500 p/min kiirusele, ei rahulda automaatselt täielikku nõuet.

Valik peaks kinnitama, et mootor suudab töötada nõutud kiirusevahemikus ning samal ajal genereerida piisavat pöördemomenti igas olulisel tööpunktil.

3.2 Kontrollige pöördemomendi saadavust kogu kiirusevahemikus

Mootori saadaval olev pöördemoment võib muutuda selle kiiruse tõusuga.

Mõned püsivoolumagnetmootorite ja juhtseadmete kombinatsioonid suudavad säilitada ligikaudu konstantset pöördemomenti määratletud kiirusevahemikus. Kõrgematel kiirustel võivad pinge ja juhtimise piirangud vähendada saadaval olevat pöördemomenti.

See tähendab, et mootor võib olla võimeline saavutama nõutud maksimaalse pöördekiiruse, kuid ei suuda selles kiiruses tagada nõutavat koormuspöördemomenti.

Selle kontrollimise lihtsaim viis on tootja pöördemoment–kiirus-kõvera ülevaatamine.

See diagramm näitab, kui palju pidevat ja ajutist pöördemomenti mootor saab erinevatel kiirustel tagada.

Võrdle oma seadme tavapäraseid ja maksimaalse koormusega tööpunkte selle diagrammiga. Kui nõutav punkt jääb lubatud vahemikust välja, tuleb mootori või juhtseadme konfiguratsiooni üle mõelda.

3.3 Väikese kiirusega töötamise ja jahutamise arvessevõtmine

Väikese kiirusega töötamist tuleb tähelepanu pöörata eriti siis, kui seade nõuab pikka aega kõrgemat pöördemomenti.

Mõned mootorid kasutavad jahutamiseks väntli külge kinnitatud ventilaatoreid. Kui mootori kiirus väheneb, võib ventilaator liigutada vähem õhku, mistõttu soojuse eemaldamine väheneb.

Selle tulemusena ei pruugi mootor, mis töötab pidevalt teatud pöördemomendiga oma nimikiiruse lähedal, säilitada sama väljundit väga väikese kiiruse korral.

Mootorid, mis kasutavad iseseisvat ventilaatorjahutust või vedelikujahutust, võivad omada erinevaid töövõimalusi.

Kui teie seade töötab sageli raske koormuse all väikese kiirusega, paluge tarnijal kinnitada saadaval olev pidev pöördemoment just neil täpselt samadel tingimustel.

Ära vali jahutusviisi ainult mootori võimsuse järgi. Tuleb ka arvesse võtta töökiirust, koormusaja pikkust, ümbrustingimusi ja mootori konstruktsiooni.

4. Kuidas arvutada mootori võimsust pöördemomendist ja kiirusest

Mootori võimsus näitab, kui palju mehaanilist tööd mootor aegühikus teeb. See sõltub nii pöördemomendist kui ka pöörlemiskiirusest.

Võimsuse arvutamine aitab määrata ligikaudse mootori nimivõimsuse, kuid see ei asenda pöördemomendi ja töötsüklite kontrolli.

4.1 Kasuta lihtsat pöördemomendi, kiiruse ja võimsuse arvutust

Kui pöördemoment ja kiirus on teada, saab mehaanilist võllivõimsust hinnata ühe põhiseose abil.

Võimsus kW-s = Pöördemoment Nm-s × Kiirus min⁻¹-s ÷ 9550

Näiteks kui mootor peab andma 20 Nm pöördemomenti 1500 min⁻¹ kiirusega, siis arvutus on

20 × 1500 ÷ 9550 = umbes 3,14 kW.

See näitab, kui suur mehaaniline võimsus on vajalik selles tööpunkti.

Siiski ei pruugi 3,14 kW võimsusega mootor olla õige valik. Tuleb ikka arvesse võtta käivituskoormusi, pidevat töökindlust ja tootja määratud toimimispiire.

Kasutage tulemust sobivate kandidaatmootorite vahemiku kindlakstegemiseks, mitte lõpliku valiku tegemiseks.

4.2 Erinevad võimsused: väljundvõimsus teljel ja sisendvõimsus elektrisüsteemis

Mootorikataloogid näitavad tavaliselt nimivõimsust mehaanilises väljundvõimsuses, samas peab elektrisüsteem andma piisavalt sisendvõimsust mootori kaotsikäigu arvestamiseks.

Näiteks kui mootor annab 3,14 kW teljevõimsust eeldatava 94-protsendilise kasuteguriga, siis selle elektriline sisendvõimsus oleks umbes 3,34 kW.

Selles näites kasutatud kasutegur on illustratiivne, mitte konkreetse mootori ametlik hindamisväärtus.

Tegelik kasutegur sõltub mootori konstruktsioonist, pöörlemiskiirusest, koormusest ja töötingimustest. Samuti teeb juhtseade lisakaotsikäigu elektrisüsteemi.

Elektrivõrgu toite nõuete hindamisel tuleb kasutada mootori ja juhtseadme tootja spetsifikatsioone ning mitte eeldada, et võlliväljundvõimsus võrdub sisendvõimsusega.

4.3 Miks ei taga sama mootorivõimsus automaatselt sama sobivust rakenduses

Kaks identset nimenvõimsusega mootorit võivad teha erinevat pöördemomenti, kuna nad töötavad erinevatel nimenspeedidel.

Näiteks teeb hüpotetiline 5 kW mootor, mille nimenspeed on 1500 p/min, oma nimentööpunkti juures umbes 31,8 Nm pöördemomenti.

Teine 5 kW mootor, mille nimenspeed on 3000 p/min, teeb oma nimentööpunkti juures umbes 15,9 Nm pöördemomenti.

Mõlemal on sama nimenvõimsus, kuid nende nimendatud pöördemomendid erinevad oluliselt.

Seadmete puhul, mis vajavad suuremat pöördemomenti madalamal kiirusel, võib esimene mootor olla sobivam, kui selle muud tehnilised andmed vastavad rakendusele.

See näitab, miks mootori valik peaks arvesse võtma pöördemomenti, kiirust ja tööaega koos , mitte ainult kW-d.

5. Kuidas mõjutab töötsükkel püsivmagnetmootori suuruse määramist?

Töötsükkel kirjeldab mootori tööd ajas, sealhulgas selle töötamise kestust, koormatust ja pausse või puhkuseid.

See on oluline, sest mootorid teevad töö ajal soojust. Isegi kui mootor suudab genereerida nõutavat pöördemomenti, peab ta ka säilitama lubatud temperatuuripiirides kogu töötsükli vältel.

5.1 Tutvuge S1, S2, S3 ja muude asjakohaste töörežiimidega

Tööstusmootoritel võib olla IEC 60034-1 standardis määratletud töörežiimiklassifikatsioon, mis katab pöörlevate elektrimasinate nimiväärtusi ja toimimisnõudeid.

Alljärgnevalt on kokkuvõetud kõige olulisemad töörežiimid eelneva suuruse määramise jaoks.

Töö tüüp	Tähendus	Tüüpiline valikusituatsioon
S1	Pidev töö konstantse koormusega	Seadmed, mis töötavad pikka aega
S2	Lühiaegne töö, millele järgneb piisav puhkus	Seadme töö piiratud ajaks enne jahtumist
S3	Korduv töö ja paus, kus käivituskaod ei mõjuta oluliselt soojusrežiimi	Korduvate töötsüklitega katkendlik seade

Näiteks hinnatakse mootorit, mis töötab pidevalt terve tootmisshifti vältel, tavaliselt pidevtöörežiimile.

Mootor, mis töötab mitu minutit ja seejärel pausib, võib sobida teisele võimsusklassifikatsioonile, sõltuvalt tegelikust soojusrežiimist.

Kui sagenev käivitus soojendab mootorit oluliselt, võib olla vajalik S4 või muu sobiv töörežiimi klassifikatsioon.

Neid erinevusi selgitatakse ka SEW-EURODRIVE töörežiimi juhendis .

Õige töörežiimi klassifikatsioon sõltub tegelikust töörežiimist, mitte lihtsalt sellest, kas masin töötab pidevalt või katkendlikult.

5.2 Hinnake korduvaid koormusmuutusi

Mõned seadmed töötavad pidevalt, kuid kogevad korduvalt pinget (torque) muutusi.

Näiteks võib masin töötada enamasti iga minutit mõõduka koormuse all ja seejärel mõne sekundi vältel palju suurema koormuse all.

Kuigi raskem koormus kestab lühikest aega, teeb see lisasoojustust, mida tuleb arvesse võtta.

Insenerid kasutavad sageli ekvivalentset pidevat pinget (torque), mida nimetatakse tavaliselt RMS-pingeks, selle tüüpi korduvate koormuste hindamiseks.

Lihtsas sõnastuses tähistab see ligikaudu püsivat pinget, mis teeks sama suurusega vooluga seotud soojenemise vastavates eeldustes.

Esialgse mootori päringu koostamiseks ei pea tegema keerukat arvutust. Kirjutage lihtsalt üles pinget iga tööfaasi ajal ja aeg, mille jooksul seda pinget rakendatakse.

Näiteks: 20 Nm 58 sekundiks, seejärel 35 Nm 2 sekundiks – korduv pidev tsükkel.

Tarnija saab siis koormusprofiili hinnata tegeliku mootori soojusomaduste põhjal.

5.3 Ülekoormuse kestvuse ja soojuspiiride kontrollimine

Isegi siis, kui keskmine töökoormus näib lubatav olevat, võivad lühikesed kõrgtorque-perioodid ületada mootori või juhtseadme piire.

Mootor, mis suudab kahe sekundi jooksul teha 50 Nm, ei pruugi suuta sama torque’i säilitada kolmekümne sekundi jooksul.

Samuti võivad korduvad ülekoormused põhjustada soojuse kogunemist, kui mootoril pole piisavalt aega või jahutusvõimsust taastumiseks.

Kandidaat-mootori läbivaatamisel kinnitage maksimaalne ülekoormuse torque, lubatud ülekoormuse kestus, kordumissagedus ja jahutustingimused.

Pideva või nõudva tsüklilise töö korral võib lõpliku valiku tegemiseks vajada tootja soojusanalüüsi.

6. Kuidas mootorit nõutava tööprofiiliga kontrollida

Kui esialgsed torque’, pöörlemiskiirus, võimsus ja kasutusrežiimi nõuded on teada, on järgmiseks sammuna kontrollida, kas konkreetne mootor neile vastab.

See samm muudab üldised mõõtmissuuringud praktiliseks tootevalikuteks.

6.1 Võrdle koormusprofiili mootori pöördemomendi-kiiruse kõveraga

Alusta kandidaadmootori pöördemomendi-kiiruse jõudluse andmete saamisega.

Kontrolli, kas mootor tagab piisava pideva pöördemomendi seadme tavapärasel töökiirusel.

Järgmisena kontrolli selle saadaolevat pöördemomenti kõige madalamal ja kõrgeimal nõutaval kiirusel.

Lõpuks kontrolli, kas mootor suudab taluda ajutisi tippkoormusi kiirustel, kus need koormused esinevad.

Näiteks võib mootor tagada piisava pideva pöördemomendi 1500 p/min juures, kuid mitte piisavalt pöördemomenti 2500 p/min juures.

Sellisel juhul jääks mootori valimine ainult selle nimetatud võimsuse järgi tähelepanuta oluline tööpiirang.

Tööriistad nagu ABB DriveSize illustreerivad, kuidas mootori ja juhtseadme valik võib arvestada erinevate koormustüüpide ja töötsüklitega.

6.2 Kontrolli toiteallikat, käivitusviisi ja juhtseadme ühilduvust

Püsivoolu magnetiga sünkroonmootorid peavad töötama sobiva elektritoite ja juhtimisarranguga.

Paljude tööstuslike muutuva kiirusega PMSM-mootorite puhul kasutatakse mootori kiiruse ja pöördemomendi regulaamiseks elektroonilist juhtseadet. Mõned eriti disainitud võrgust käivituvad PMSM-mootorid aga saavad töötada erinevate käivitusviisidega.

Seega tuleb konkreetse mootorimudeli jaoks kinnitada nõutav käivitusviis.

Muutuva kiirusega PMSM-mootori valikul tuleb kontrollida toitepinget, sobivat juhtseadme tüüpi, pidevat voolu, tippvoolu ning nõutavaid kiiruse regulaamise funktsioone.

Mootoril võib olla piisav mehaaniline pöördemomendi võimekus, kuid see võib siiski valesti töötada, kui valitud juhtseade ei suuda tagada vajalikku pinget või voolu.

Lõpliku heakskiidu andmise eel on vaja hinnata mootorit ja juhtseadet koos.

6.3 Kinnitage jahutus, paigaldus ja keskkonnatingimused

Mehaanilised ja keskkonnatingimused võivad mõjutada mootori sobivust.

Kõrged ümbruskonna temperatuurid, piisamatu ventileerimine ja kitsad paigaldusruumid võivad mõjutada pidevat väljundvõimsust.

Paigaldusmõõdud, telje läbimõõt, mehaanilised ühendused ja korpuse kaitse peavad samuti vastama seadmele.

Rakendustes, kus võib olla vajalik täiendav soojusjuhtimine, võivad tootjad pakkuda erinevaid jahutuslahendusi, sealhulgas veejahutatud püsimagnetmotorid .

Jahutuskonfiguratsioon üksi ei taga aga sobivust. Lõplik otsus peab põhinema konkreetse motoori nimetatud jõudluse ja paigaldusnõuete alusel.

7. Töödeldud näide muutuva koormusega konveierile

Lihtsustatud näide illustreerib, kuidas peamised suuruse määramise nõuded kokku sobivad.

Sama lähenemisviisi saab rakendada teistele seadmetele, asendades näiteväärtused tegelike kasutusandmetega.

7.1 Rakendusnõuete määramine

Vaatleme hüpotetilist konveieri, mida liigutab püsimagnetmotor.

Konveier töötab 1450 p/min kiirusel ja vajab tavaliselt 20 Nm mootoritelje pöördemomenti.

Iga 60 sekundi järel suureneb pöördemoment 2 sekundiks 35 Nm-ni ja naaseb seejärel järelejäänud 58 sekundiks 20 Nm-ni.

Selles näites esindavad väärtused juba koormust mootori teljel. Algkiirendus, pidurdus ja lisatransmissiooniefektid on välistatud.

7.2 Võimsuse hinnang ja töötsükli hindamine

Põhivõimsuse arvutuse abil on tavaline mehaaniline võimsustarve umbes 3,04 kW.

Ajutise 35 Nm koormuse ajal tõuseb mehaaniline võimsus sama kiiruse juures umbes 5,31 kW-ni.

See ei tähenda tingimata, et rakenduse jaoks on vaja mootorit, mille pidevpõhine võimsus on 5,31 kW.

Selle asemel peab mootor tagama piisava pidevpõhise võimekuse korduva töötsükli jaoks ning piisavalt ajutist pöördemomenti kahe sekundi pikkusele tipukoormusele.

Täpne pidevpõhine võimsus sõltub valitud mootori vooluga seotud soojenemisest, jahutusarrangust ja muudest kaotsikadudest.

7.3 Ülejäänud valikukontrollide tuvastamine

Enne seda mootorit antud näiteks heaks kiitmist tuleb kinnitada, et see suudab taluda korduvat koormusprofuili 1450 p/min puhul.

Tootja peaks ka veerema, et 35 Nm on saadaval kaks sekundit määratud kordussagedusel.

Kui konveier käivitub koormuse all või kiirendab kiiresti, tuleb need tingimused lisada mõõdistamisnõuetele.

Peamine õppetund on see, et tavapärane võimsus, tipuvõimsus ja tööaeg kirjeldavad ühte ja sama valikuprobleemi erinevaid osi.

Sobiv mootor peab rahuldama kõiki kolme nõuet.

8. Tavalised alalise magnetiga mootorite mõõdistamise vead

Enamikku mõõdistamisprobleeme saab vältida, kui kontrollida täielikku töötingimuste kirjeldust mitte ainult ühte spetsifikatsiooni.

Kolm viga vääivad erilist tähelepanu.

8.1 Mootori valimine ainult nimivõimsuse järgi

Nimivõimsus ei näita, kui palju pöördemomenti mootor saab anda igas kiiruses.

Mootor, mille nimivõimsus on piisav, võib siiski olla sobimatu pikaajaliseks madala kiirusega tööks või kõrgelt koormatud käivitumiseks.

Enne mootorite hindade või mõõtude võrdlemist veenduge, et nõutav pöördemoment on saadaval seadme töökiiirusvahemikus.

8.2 Tippkoormuste ignoreerimine või tipp-pöördemomendi kasutamine pidevaks nimiväärtuseks

Ajutine pöördemomendi võimekus ei tohi kunagi olla käsitletav piiramatuks pidevaks väljundiks.

Kui seade käivitub sageli koormaga, kiirendab kiiresti või kogeb perioodilisi ülekoormusi, tuleb need tingimused arvesse võtta spetsifikatsioonis.

Muidu võib mootor kogeda liialt suurt soojenemist, kaitseautomatset seiskumist või ebapiisavat kiirendust.

Kontrollige nii pidevaid kui ka tipp-pöördemomendi nimiväärtusi, sealhulgas tingimusi, mille korral neid rakendatakse.

8.3 Suvalise turvalisusteguri rakendamine asemel, et kontrollida tegelikku koormust

Mootori valimine oluliselt suuremaks kui arvutatud vajadus võib näida turvalisemana, kuid liialdatud suuruse valik pole alati parim lahendus.

Suurem mootor võib suurendada kulutusi, mõõtmeid ja pöörlevat inertsi ilma probleemide lahendamiseta, mis on seotud juhtimisühilduvuse, jahutuse või töökiirusega.

Ärge lihtsalt lisage võimsusmärgistusele suvaline protsent, vaid tuvastage esmalt, millised töötingimused on ebakindlad.

Lisage vajaduse korral sobiv varu põhjustatuna koormuse kõikumisest, mõõtmiste täpsusest, tootja soovitustest ja oodatavatel töötingimustel.

9. Püsivmagnetmootori suuruse määramise kontrollnimekiri enne pakkumuse taotlemist

Viimaseks sammuks on teisendada oma arvutused ja töötingimuste nõuded selgeks tehniliseks spetsifikatsiooniks, mille mootoritootja saab üle vaadata.

Hoolikalt koostatud spetsifikatsioon vähendab tarbetuid täpsustusi ja aitab tagada, et ettepanekus olevaid mootoreid hinnatakse samade töötingimuste alusel.

9.1 Täitke mootori suuruse määramise spetsifikatsioonileht

Enne tehnilise päringu esitamist veenduge, et järgmine teave on saadaval.

Seadme tüüp ja mehaanilise koormuse omadused

Tavaline pidev pöördemoment Nm-s

Maksimaalne nõutav pöördemoment ja selle kestus

Minimaalne, tavapärane ja maksimaalne töökiirus pöördeid minutis

Hinnanguline mehaaniline võllivõimsus kW-s

Käivitusetingimused ja kiirendusaja

Käiguaeg, pausiaeg ja käivitused tunnis

Käigukasti suhe ja edastuspaigutus (kui rakendatav)

Saadaval olev võrgutoite ja ette nähtud mootori juhtimiskonfiguratsioon

Jahutusnõuded ja ümbritsev töötemperatuur

Mootori kinnitusmõõdud ja võlli nõuded

Kui kõiki väärtusi veel ei ole teada, märgi, millised on kinnitatud ja millised on eelhindlused.

See võimaldab tarnijal keskenduda puuduvale teabele, mis võib mõjutada valikut.

9.2 Kinnitage lõplik spetsifikatsioon mootoritarnijaga

Pärast spetsifikatsioonide koostamist paluge tarnijal võrrelda teie nõudeid tegelike mootori jõudluse andmetega.

Ülevaatus peaks kinnitama pideva pöördemomendi, tipp-pöördemomendi, kiiruse ulatuse, töötsüklivõime, juhtimisüksuse ühilduvuse ja jahutusnõuded.

Raskete ekspluatatsioonitingimuste korral paluge lisakalkulatsioone või -testimist, kui see on otstarbekas.

Kui te hindate mootorit uue seadme projekteerimiseks või olemasoleva paigalduse jaoks, saate esitada oma ekspluatatsiooninõuded Hiestile projektispetsiifiliseks tehniliseks ülevaatuseks.

Kõige usaldusväärsemat püsivat magnetit sisaldava mootori suuruse valikut põhjustab tegelik koormusnõue, mitte lihtsalt kõige lähemalt saadaolev võimsusklass. Torque, kiirus, võimsus ja töötsükkel määratlemisega koos saavad insenerid tuvastada sobivad mootorivõimalused, vältida tavalisi suuruse määramise vigu ning edasi liikuda selgemate tehniliste spetsifikatsioonidega.